Vanasti kirjutati kaartide peale loodusest ja inimestest. Jõulude asemel kirjutati näärid. Jõulukaardfil kujutati lapsi ümber kuuse.
Jõululuuletus
Jõuluvana tuli linna,
lapsed kohe tahtsid minna.
Mindi vaikselt jõuluvana juurde
ja lapsed said kingi suure.
Monday, December 20, 2010
kõnekäänu jutt
Kõnekäänud mida ma ei teadnud : raputas tuhka pähe, pööras kõik pea peale, pea on laiali otsas sai ja triibulised püksid.
Kuidas poiss kodunt ära jooksis
Elas kord üks väike poiss. Ta nimi oli Peeter. Ta elas koos oma perega ühes väikeses ja kitsas talus. Kahjuks oli nende pere vaene aga neil oli siiski palju lapsi. Peeter elas seal koos oma vendadega ja sai neilt tihti triibulised püksid. Ta ei saanud kellegagi hästi läbi ja tahtis kodunt ära joosta. Siis ta hakkaski oma plaani koostama kuidas ära minna nii et keegi aru ei saaks. Peeter mõistis et parem aeg selleks on siis kui teised põldu koristavad. Peeter ajas teistele kärbseid pähe, ning teeskles haiget ja ei pidanud tööle minema. Kui ülejäänud pere oli läinud hakkas ta pakkima. Tal oli pea laiali otsas, sest ta lahkus kiiruga. Poiss jooksis linna ja elas paar päeva seal, aga siis läks tal kõht tühjaks ja ta pidi midagi ette võtma. Ta läks pubi omaniku juurde ja määris talle mett moka peale. Peeter lubas kõik tagasi maksta, kuid seda ta ei teinud. Ta mõistis et ilma pereta on raske ja ta läks koju tagasi. Kui ta koju jõudis olid kõik mures, isegi ta vennad. Kui ta koju jõudis arvas ta et on surmasuus aga kõik oli hoopis teisiti. Tal oli hea meel olla kodus ja ta ei tahtnud enam kunagi sealt ära minna.
Kuidas poiss kodunt ära jooksis
Elas kord üks väike poiss. Ta nimi oli Peeter. Ta elas koos oma perega ühes väikeses ja kitsas talus. Kahjuks oli nende pere vaene aga neil oli siiski palju lapsi. Peeter elas seal koos oma vendadega ja sai neilt tihti triibulised püksid. Ta ei saanud kellegagi hästi läbi ja tahtis kodunt ära joosta. Siis ta hakkaski oma plaani koostama kuidas ära minna nii et keegi aru ei saaks. Peeter mõistis et parem aeg selleks on siis kui teised põldu koristavad. Peeter ajas teistele kärbseid pähe, ning teeskles haiget ja ei pidanud tööle minema. Kui ülejäänud pere oli läinud hakkas ta pakkima. Tal oli pea laiali otsas, sest ta lahkus kiiruga. Poiss jooksis linna ja elas paar päeva seal, aga siis läks tal kõht tühjaks ja ta pidi midagi ette võtma. Ta läks pubi omaniku juurde ja määris talle mett moka peale. Peeter lubas kõik tagasi maksta, kuid seda ta ei teinud. Ta mõistis et ilma pereta on raske ja ta läks koju tagasi. Kui ta koju jõudis olid kõik mures, isegi ta vennad. Kui ta koju jõudis arvas ta et on surmasuus aga kõik oli hoopis teisiti. Tal oli hea meel olla kodus ja ta ei tahtnud enam kunagi sealt ära minna.
Monday, December 13, 2010
Monday, December 6, 2010
Kõnekäänd
1. Oma keelele vaba voli andma
2. Ilma keeleta ja ilma meeleta
3. Sõnal ei ole sõlme ega jutul jakku
4. Viib keele alla
5. Keelt hammaste taga hoidma
6. Nii, et keel vesti peal
7. Jäi keeletuks
8. Päris maakeeli
9. Pingul kui pillikeel
10. Kahe keelega
2. Ilma keeleta ja ilma meeleta
3. Sõnal ei ole sõlme ega jutul jakku
4. Viib keele alla
5. Keelt hammaste taga hoidma
6. Nii, et keel vesti peal
7. Jäi keeletuks
8. Päris maakeeli
9. Pingul kui pillikeel
10. Kahe keelega
lugu sünonüümide järgi
Perepäev
Tallina 25. koolis oli eile perepäev. Seal oli jooksuvõistlusi, kus lapsed lippasid väga kiiresti. Oli ka teisi võistlusi, nendele lastele kes joosta ei tahnud. Nemad võisid sees meisterdada, kritseldada või mingit muud käsitööd teha. Mõned olid ka kelgud ja suusad kaasa võtnud et õues liugu lasta ja kõige lõpuks oli ka lauluvõistlus. Lauluvõistlusel kriiskati väga kõvasti. Väike juku oli ka perepäeval. Tal oli seal päris igav. Juku proovis leelotada, see ei tulnund tal hästi välja. Proovis joosta ja seal jäi ta teiseks. Juku oli kurb kuna tema arvates punus tema kõige kiiremini. Kelgutada talle ka ei meeldinud, sest seal said ta sussid märjaks kui ta kelgu pealt maha kukkus. Lõpuks ütles juku "Ma lähen puhkan veidi". Juku ronis diivani peale ja uinus. Ta puhkas ennast välja ja oli rõõmus. Lõppude lõpuks talle ikkagi meeldis see perepäev.
Tallina 25. koolis oli eile perepäev. Seal oli jooksuvõistlusi, kus lapsed lippasid väga kiiresti. Oli ka teisi võistlusi, nendele lastele kes joosta ei tahnud. Nemad võisid sees meisterdada, kritseldada või mingit muud käsitööd teha. Mõned olid ka kelgud ja suusad kaasa võtnud et õues liugu lasta ja kõige lõpuks oli ka lauluvõistlus. Lauluvõistlusel kriiskati väga kõvasti. Väike juku oli ka perepäeval. Tal oli seal päris igav. Juku proovis leelotada, see ei tulnund tal hästi välja. Proovis joosta ja seal jäi ta teiseks. Juku oli kurb kuna tema arvates punus tema kõige kiiremini. Kelgutada talle ka ei meeldinud, sest seal said ta sussid märjaks kui ta kelgu pealt maha kukkus. Lõpuks ütles juku "Ma lähen puhkan veidi". Juku ronis diivani peale ja uinus. Ta puhkas ennast välja ja oli rõõmus. Lõppude lõpuks talle ikkagi meeldis see perepäev.
Monday, November 22, 2010
1.)Kadripäev kirjutatakse väikese algus tähega
a.)Head uut aastat(esimene täht suure tähega)
b.)jõulupüha(väikese tähega)
2.)Kadripäeva tähistatakse 25.novembril.
3.)Kadripäev kuulutab viljatööde ja aiatöödelõppu.
4.)Peamiselt riietusid kadrideks tüdrukud.
5.)Kadrid kantsid valgeid ja ilusaid rõivaid.
6.)Kadripäev on nime saanud õuetööde lõpu ja tubaste tööde alguse järgi.
7.)Kadrititt oli riietest tehtud nukk.
8.)Kadrid palusid sisse lauluga.
9.)Kadrid sisse saades laulsid,tantsisid,lugesid salme ja rääkisid anekdoote.
10.)Kadrid soovisid peredele loomaõnne ja viljaõnne.
11.)Kadripäeval olid keelatud igasugused tööd ,mis olid seotud viljaga.
12.)Kadripulmas valiti kadripruut ja kadripeigmees ja nad abiellusid.
13.)Kadripäeval esitati ,,kõpu kadrilaul".
a.)Head uut aastat(esimene täht suure tähega)
b.)jõulupüha(väikese tähega)
2.)Kadripäeva tähistatakse 25.novembril.
3.)Kadripäev kuulutab viljatööde ja aiatöödelõppu.
4.)Peamiselt riietusid kadrideks tüdrukud.
5.)Kadrid kantsid valgeid ja ilusaid rõivaid.
6.)Kadripäev on nime saanud õuetööde lõpu ja tubaste tööde alguse järgi.
7.)Kadrititt oli riietest tehtud nukk.
8.)Kadrid palusid sisse lauluga.
9.)Kadrid sisse saades laulsid,tantsisid,lugesid salme ja rääkisid anekdoote.
10.)Kadrid soovisid peredele loomaõnne ja viljaõnne.
11.)Kadripäeval olid keelatud igasugused tööd ,mis olid seotud viljaga.
12.)Kadripulmas valiti kadripruut ja kadripeigmees ja nad abiellusid.
13.)Kadripäeval esitati ,,kõpu kadrilaul".
tüüpsõnad
1. Poogen - Tüüpsõna 8 (õpik)-Poogen, poogna, poognat.
2. Õudne - Tüüpsõna 11 (raudne)-Õudne, õudse, õudset
3. Korsten - Tüüpsõna 8 (õpik) 38 (aken)-Korsten Korstna Korstnat
4. Aldis - Tüüpsõna 34 (rukis)-Aldis aldise aldist
5. Needma - Tüüpsõna 63 (murdma)-Needma, nean, needsin
6. Vaaritama - Tüüpõna 52 (kirjutama)-Vaaritama, vaaritada, vaaritan.
7. Teadma - Tüüpsõna 63 (murdma)-Teada, tean, teatakse.
8. Teotama - Tüüpsõna 51 (muutuma)-teotama, toeotada, teotan.
2. Õudne - Tüüpsõna 11 (raudne)-Õudne, õudse, õudset
3. Korsten - Tüüpsõna 8 (õpik) 38 (aken)-Korsten Korstna Korstnat
4. Aldis - Tüüpsõna 34 (rukis)-Aldis aldise aldist
5. Needma - Tüüpsõna 63 (murdma)-Needma, nean, needsin
6. Vaaritama - Tüüpõna 52 (kirjutama)-Vaaritama, vaaritada, vaaritan.
7. Teadma - Tüüpsõna 63 (murdma)-Teada, tean, teatakse.
8. Teotama - Tüüpsõna 51 (muutuma)-teotama, toeotada, teotan.
veaohtlikud sõnad
varrukas,kanarbik,apelsin,mandariin,krokodill,president,röntgen,anekdoot,detektiiv,arhitekt,brikett,taburet,kotlet,pankrot,garaaž,garderoob,psühholoogia,draama,kandidaat,kompvek,draagiline,hubane,kiirkäija,minia,treial,revulutsioon,materjal,linnlane,professor,režisöör,vargsi,müüja,finish.
President tervitas peaministrit ja naeratas viisakalt. Ema ostis poest apelsine, et neist maitsvat mahla valmistada. Õpetaja jagas materjald laiali ja andis ülesande kätte. Mart hiilis vargsi Mari selja taha ja ehmatas teda. Garderoobist kostus kõva lärm. Kui linnlane esmakordselt linna läks ei teadnud ta kus asub Raekojaplats. Lapsed sõid värvilisi kompveke ja jõid limonaadi. Müüja ei osanud mulle ütelda kus asub Jõe tänav. Isa rääkis naljaka anekdoodi ja terve pere naeris. Kui jõudisn finishisse olin juba väga väsinud.
President tervitas peaministrit ja naeratas viisakalt. Ema ostis poest apelsine, et neist maitsvat mahla valmistada. Õpetaja jagas materjald laiali ja andis ülesande kätte. Mart hiilis vargsi Mari selja taha ja ehmatas teda. Garderoobist kostus kõva lärm. Kui linnlane esmakordselt linna läks ei teadnud ta kus asub Raekojaplats. Lapsed sõid värvilisi kompveke ja jõid limonaadi. Müüja ei osanud mulle ütelda kus asub Jõe tänav. Isa rääkis naljaka anekdoodi ja terve pere naeris. Kui jõudisn finishisse olin juba väga väsinud.
Subscribe to:
Posts (Atom)